Mõistatused
eraldi, kuid vahel võivad ka omavahel kokku sulada. Mitmest mõistatusest on loodud vorme, kus
lahendus teeskleb, et on (ja õieti ongi) ise ka teksti osa, nt. riimub eelneva tekstilõiguga ja/või
liidetakse tekstiga erilise ise-konstruktsiooni abil: Üks hiir, kaks saba pastelking ja paelad taga;
Punane pullike, jõhvine lõake, ise kuremarjake; Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, ise nagu
sibul; Keeletu, meeletu ise maailmatark margapuu jts. Kokku võivad sulada ka mõistatamisvormel
ja tekst. Taolisi poeetilisi mõistatamisvormeleid on kolm pesakonda:
1) mõlle-algulised (mõlle-rõlle ~ -rõlla ~ -rille ~ -ralle ~ -ralli jts. ning mõlleri(da ~ -ga) ja
mõllerpuu): Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõputimed kõlle-rõlle, pää pääl piiritsepaelad (vokk);
Mõista, mõista mõlleri, kuradi pussi kolleri, hand takka tirra-tirra (vokk); Mõista ära mõllerpuu,
tää ära tällerpuu, mitu kirja