Filosoofia gümnaasiumile
20. saj on väga tugevalt uurimise all ka ühiskond ja kultuur.
Nendesse suhtutakse kriitiliselt. Kujunes välja ka elufilosoofia, mis püüdis inimest tagasi tuua
elementaarsuse ja lihtsuse juurde. Filosoofiliseks uurimisteemaks kujuneb ka ajalugu. Püütakse
seletada ajaloo protsesse ja seda, mis on kauges minevikus toimunud.
Husserl rajab fenomenoloogilise filosoofia, millest saab 20. saj üks mõjukam koolkond.
Fenomenoloogia esitab nõude hoiduda filosoofias kõigist rutakatest maailmaseletusviisidest ja
analüüsida eelarvamustevabalt kõiki meie teadvuse sisusid. Fenomen e ilming on filosoofias see, mis
kogemusele või mõistmisele alati enne igat üksikut kogemust eelneb. Fenomen on see, mis meil juba
ees olemas on. Tänu sellele me üldse mõistame midagi. Husserl veendus varakult, et
loogikaseadused toimivad sõltumatult meie mõtlemisprotsessidest. Oma õpetajast mõjutatuna leiab
Husserl, et meie psüühilised protsessid on alalti millelegi suunatud. See võib olla suunatud nii