Odavise
tavaliselt suurem kui 2m. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas
olevast aasast pisteti läbi nimetis- ja keskmine sõrm. Viskamisel pani rihm
oda pöörlema, tänu millele see suutis kaugemale ja ühtlasemalt lennata.
Esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel, mis toimusid 1896, 1900
ja 1904.a, odaviset kavas ei olnud. Samas aga soomes toimusid need juba
enne Ateena olümpiamänge 1896.a. Visati enamasti parema käega.
Algusess odaviske rekordeid maailmarekorditesse ei registreeritud.
Esimeseks maailmakuulsaks odaviskajaks osutus kogukas rootslane Eric
Lemming, aastal 1903 oli tema rekord 53.79m tugevama käega. Soomlased
algul ei uskunud seda rekordit, arvestades rekordiks oma mehe Hannes
Kivistö 53,09m.
Juba odaviskeajaloo alguses, enne Londoni olümpiamänge, hakati
leiutama erinevaid nippe, et tulemust suurendada. Selliseks näiteks olid
rootslased vennad Jarl ja Evert Jakobson, kes mähkisid oda sideme alla
annaabi.ee 
