Kaugushüppe ajalugu
1945. aastal Kiievis üleliidulistel meistrivõistlustel saavutas 18-aastane
Eugenia Laasik kaugushüppes teise koha.
1950.ndateks olid osad kergejõustikualad maha jäänud. 1955.aastal tuli
päevakorda nende arendamine, eeskätt olid luubi all kõikvõimalikud hüpped.
1957. aastal oli Vilvi Maremäe (Nummert) maailma eliidi hulgas
kaugushüppes ja viievõistluses. Võidukalt esines ta III rahvusvahelistel
noorsoomängudel Moskavas ning järgmisel hooajal edestas kaugushüppes
ka tulevast maailmarekordinaist ja olümpiapronksi Hildrun Clausi.
1960.ndate teisel poolel hakkas edu saatma Eesti sportlasi ka kaugushüppes.
Tähelepanu äratasid Paavo Kivine ja Tõnu Lepik. 1965. aastal NSV Liidu
meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel saavutas Paavo Kivine nagu
muuseas tulemuse 7.61, kuid põhivõistluseks ei jätkunud tal siiski karastust.
1966. aastal Eesti ainsa spordilehena ilmunud Spordilehes anti aasta parima
sportlase teine koht kaugushüppes 8-meetri-meheks tõusnud Tõnu Lepikule.