mujalgi ning oli praktiliselt individuaalne. Kloostris oleval noviitsil pidev eeskuju. Ka oli ta allutatud rangele distsipliinile.Teda harjutati kasinusega ja nõuti ka kõikide seitsme vooruse omamist. Kõige enam rõhutati halastust.Jumalale pühendumine andis vaimulikele võimaluse saada osadusse Jumalaga, lootuse pääseda paradiisi.Vaimulik vormis keskaja inimese kasvatust. 6.3 Rüütel Kirikuideoloogia püüdis oma arengus leida tuge maise maailmareaalses jõus. Sellelt jõult tuli nõuda nõrkade ja jõuetute- vaeste, naiste, leskede ja vaeslaste kaitsmist. Mõõk oli iga rüütli põhirelv. Seda peeti rüütli käepikenduseks. Rüütel pidi vastutama iga mõõgalöögi eest. Keskaegsele rüütlile oli iseloomulik kirglik soov ära teenida järeltulevate põlvede kiitus. Sellest tulenes ka pidev rüütlikuulsuse taotlemine ning kangelaste austamine. Rüütliks
mujalgi ning oli praktiliselt individuaalne. Kloostris oleval noviitsil pidev eeskuju. Ka oli ta allutatud rangele distsipliinile.Teda harjutati kasinusega ja nõuti ka kõikide seitsme vooruse omamist. Kõige enam rõhutati halastust.Jumalale pühendumine andis vaimulikele võimaluse saada osadusse Jumalaga, lootuse pääseda paradiisi.Vaimulik vormis keskaja inimese kasvatust. 6.3 Rüütel Kirikuideoloogia püüdis oma arengus leida tuge maise maailmareaalses jõus. Sellelt jõult tuli nõuda nõrkade ja jõuetute- vaeste, naiste, leskede ja vaeslaste kaitsmist. Mõõk oli iga rüütli põhirelv. Seda peeti rüütli käepikenduseks. Rüütel pidi vastutama iga mõõgalöögi eest. Keskaegsele rüütlile oli iseloomulik kirglik soov ära teenida järeltulevate põlvede kiitus. Sellest tulenes ka pidev rüütlikuulsuse taotlemine ning kangelaste austamine. Rüütliks