EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI
Neiks on 1920.a. põhiseaduse
alusel toimunud parlamentaarne I Vabariik; 1937.a. Põhiseaduse alusel toimunud presidentaalne
II Vabariik; 1940.a. Põhiseaduse alusel föderaalriigi osana toimunud proletariaadi diktatuuri III
(Nõukogude Sotsialistlik) Vabariik; 1978.a. Põhiseaduse alusel föderaalriigi osana toimunud
üldrahvalik IV (Nõukogude Sotsialistlik) Vabariik; taasiseseisvumise järgne, 1992.a.
põhiseaduse alusel toimiv, võimude kujul ei ole maailmapraktikale ja õigusteooriale võõras
viitena näiteks Prantsuse Vabariigi konstitutsioonilise korra areng läbi viie põhiseadusliku
vabariigi.10
Eesti ühinemisel alates 01.05.2004.a. konföderaalse, kuid kiirelt föderaliseeruva Euroopa
Liiduga liikmesriigi staatuses ja rahvahääletusel septembris 2003.a. põhiseaduse täiendamise
seadusega legitimiseeritud põhiseadusliku korra tõlgendamise võimalused, viitavad