Ajaloo osa koolieksami kordamisküsimused
üleminekut marksistlik-leninistlikust ideoloogialt vene natsionalismile.
991. aasta jooksul oli rahulolematus Mihhail Gorbatšovi perestroikapoliitikaga pidevalt
suurenenud, sest sai üha selgemaks, et tema üha aeglustuvad reformid ei suuda majandust ega
riiki päästa. Viimases hädas oli Gorbatšov leppinud liiduleppe sõlmimisega, mis vanameelsete
kommunistide arvates tähendas aga Nõukogude Liidu lõppu, vähemalt kommunistliku ja
maailmapoliitilise suurvõimuna. Kuni 1990. aastani oligi Gorbatšov üpris selgelt radikaalse
demokraatia ja majandusliku vabaduse poole liikunud, kuid siis taipas ka tema, et see võib
riigi hävitada. Majandus oli üha enam kokku kukkumas ja suur osa inimestest oli kaotanud
usu Nõukogude võimu. Enamikus liiduvabariikides, eriti Eestis, Lätis ja Leedus hakati
nõudma täielikku iseseisvust ning 1990. aastal oli Leedu ka end sõltumatuks kuulutanud.