Globaalse soojenemise tagajärjed ning selle arengukava
See kõik tähendab seda, et riigid
on jõudnud arusaamisele, et kliima muutused on väga oluline aspekt.
Enamikke eestlasi ei huvitu ega ole väga teadlikud kliima soojenemisest. Ollakse üks skeptilisemaid
rahvaid kliima muutuste suhtes. Veerand küsitletutest ei pea seda üldse oluliseks. Kuigi näiteks
paari aasta eest oli süsihappegaasi heide eestlase kohta 15tonni aastas. Kuid fakt on see, Eesti näeb
alles tulevikus kliima mõjusid, kuid siis on juba liiga hilja. See pani Eesti maailmapingereas
17.kohale, mis seljatas näiteks Hiina, Brasiilia ja India. CO2 eritub Eestis kõige rohkem põlevkivi
töötlemise tõttu. Olukord on kriitiline, kuid liigutakse arengu suunas.
Euroopa Liidu eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80% aastaks 2050 võrreldes
1990.aastaga, mis tähendab seda, et Eesti energeetikasektor tuleb sisuliselt ja põhimõtteliselt ümber
korraldada. Selge on see, et madala efektiivsuse tõttu peaks põlevkivi otsepõletamine
annaabi.ee 
