tundma või mõtlema panna, mida ükski indeks ei mõõda? Kokkuvõttes formaalne eeldus Eesti sotsiaalseks jätkusuutlikk useks ei ole halb, võrreldes naabritega, eriti lõunapoolset ega. Samas kodanike võõrandumi ne riigist, sotsiaalne õiglustunne, mida on raske mõõta, pigem pärsivad Eesti jätkusuutlikk use sotsiaalseid eeldusi. 3. Eesti jätkusuutli kkuse majandusli kud eeldused Rahvusvahel iselt on säästvate majandusind ikaatorite väljatöötami se eestvedajad olnud OECD ja Maailmapan k. OECD on välja töötanud säästva ühiskonna indikaatorite sarja (OECD Proceedings 2000; Towards ... 2000). Maailmapan k arendab jätkusuutlik u säästmise (JS) indikaatori6 süsteemi. "Antud metodoloogi a eeldab, et erinevad kapitalivorm id on asendatavad ühest vormist teise. Seega ei pruugi loodusvarad e ammendumi ne ja keskkonna degradeeru mine - majanduslik u tootmise tõttu - olla sugugi ühiskonna heaolu vähendav seni, kuni osa varude kaevandami sest saadud tuludest
süsinikupõhised maksud); transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele). Maksude diferentseerimine - Eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu. Energiamaksude ja transpordimaksude diferentseerimine. Subsiidiumid: 1. Mittetagastatav finantsabi - antakse näiteks saastamise alandamiseks tulevikus. Maailmapan. 2. Laenusoodustus - tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks. Taastuvenergia (bioenergia, tuuleenergia). 3. Maksusoodustus - maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine. Tõhusa subsiidiumipoliitika põhimõtted: Turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); lisaks
annaabi.ee 
