19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
maailm“ ja moraal kui maailma olemus mõiste. See vana ideaal on metafüüsika.
Postmetafüüsiline ajastu sel ajal. Kant oli see, kes juhatakas metafüüsiliest filosoofiast välja.
See on nüüd Nietzsche vastuvoolu ujumine kui väidab, et Kant oli siiski metafüüsik – see
polnud aga ilmne. Milles seisneb siis Kanti metafüüsika? Asjas iseendas – Kant jätab siiski
alles see mõiste, mis pole meile kättesaadav. Moraal kui maailmaolemus oli vabadus ja
autonoomsus. Riukalik skepsis – Kanti teoreetiline filosoofia ja puhta mõistuse kriitika olid
skeptilised, sest need polnud teoreetiliselt tõestatavad. See, mida teoreetiliselt tõestada ei saa,
seda tuleb praktiliselt postuleerida. Kant lähtus sellest, et moraal on faktiliselt olemas ja on
ratsionaalne eeldada, et on olemas selline maailm ja talle olemuslik moraal ja seega ka
vabadus. Salakäik vanale ideaalile – kummutab kõik ja siis kummutatu seab jälle ülesse