üliõpilaskanditaatide valikut ning seejärel üliõpilaste arv langes. Lisaks oli veel TTÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool, Riigi Kõrgem Kunstikool. Teadus TÜ kujunes oluliseks teaduskeskuseks, uuele elule äratati teadusseltsid (Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts jt) ja loodi hulk samasihilisi asutusi (Akadaamiline Emakeele Selts jm). 1938. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille tegevusaeg jäi üsna lühikeseks. Osad Eesti teadlased omandasid maailmanime, näiteks E. Öpik ja Paul Kogerman. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele, suurimate saavutusteni jõuti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Tegeleti palju eesti keele korrastamisega ja uurimisega. 1932-1927 valmis ''Eesti Entsüklopeedia'' Kirjandus 1917. aastal ilmus areenile ''Siuru''. 1920. a esimesel poolel domineeris poeesia, eelistatuim kirjandusvool oli uusromantism, kuid kümnendi keskel uusromantism asendus uusrealismiga, esikohale tõusis proosa
(Kogu Nõukogude loojana tõusis tipptasemele Rein Maran. Liidus sai üheks vaadatavamaks saateks Oti Eesti nukufilmi rajajaks ja pikaaegseks Kesktelevisioo nis tehtud sari “Teletutvus”) mentoriks oli Elbert Tuganov, joonisfilmi vallas 1960. aastail kerkis 1970. aastail esile Priit Pärn, kes saavutas lõpuks maailmanime oma grotesksete allegooriatega, mida ehib visuaalse fantaasia tulevärk. Meedia Ehkki Türi oma aja kohta ülimoodne saate jaam sõjas hävis, jätkas Riigi Ringhäälingust välja kasvanud Eesti Raadio tegevust, ja see laienes pidevalt. Esiteks oli see lihtsalt aja nõue, teiseks käsitles nõukogude võim ringhäälingut tähtsa ideoloogilise relvana, ja ka kasutas sellele vastavalt
annaabi.ee 
