Uurimistöö
pahategude eest eks kuhugi pidid õpetajad ennast ju maandama...
Pikast pedagoogipõlvest meenub mulle ühe oma õpilase, kunagise ministri (nimi jäägu targu
nimetamata) ähvardus: "Kas te ka teate, kes mu isa on?!" Muidugi ma teadsin, ja teadsid seda
teisedki. Ka need, kellest sõltus koolimaja katuseparandus ja raamatukogu juurdeehitus.
Omamoodi huvitavad, aga samas ka kurvad on nende väikeste "maailmanabade" perejoonistused,
kuhu sageli peale iseenda kedagi teist ei mahugi. Nii joonistas üks kuueaastane probleemne
"direktor" (isa oli tal suurfirma juht) mulle perepildi, kus tema ümber tiirlesid nagu taevakehad
ümber Päikese kõik teised pereliikmed, ka kõrgel positsioonil olev isa. Selle päiksekese kiired
olid aga nii kuumaks köetud, et vanemad olid sunnitud abi otsima psühholoogilt õnn seegi...
Kahjuks jõuavad psühholoogini õigel ajal väga vähesed "kasvatusimed", enamikku