Rannajoon
punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone
pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, on ka rannajoon pikem.
Rannajoone asukoht ei ole püsiv. Ta võib muutuda loodete, tuule või muude
lühiajaliste lühiajalist mõju omavate tegurite ajel. Pikemaajalist mõju
rannajoone asukohale annavad : isostaasia ehk litosfääri ja astenosfääri vaheline
gravitatsiooniline tasakaal ,eustaasia ehk globaalne maailmameredetaseme
muutus, settimine ehk kuhjumine ja abrasioon ehk kivimite pinna mehaaniline
kulutamine.
Eesti mandriosa rannajoone pikkus narva-jõesuust iklani on umbes 1240 km,
ülejäänu ca 2/3 langeb saarte arvele. Oma naaberriikidest oleme vaid lätist ja
leedust märksa pikema ja käänulisema rannajoonega.
RANNATÜÜBID:
Rannatüüpide eristamine toimub põhiliselt randla veepealse osa ehk ranna
iseloomu alusel. Seetõttu on ka selguse tõttu kasutatud terminit rand, mitte
randla
annaabi.ee 
