Referaat Betti Alverist
või sümbolini jõudmiseks.
,,Tolmu ja tule" luulekeel sujub vabalt ja nõtkelt, selgelt ja loomulikult.
Sundimatult suudab see väljendada keerukaidki mõtteid. Värss on täiesti vaba
täitesõnadest, täpne riim kõlab endastmõistetavalt puhtalt, vähimagi pingutuseta.
,,Tolm ja tuli" on Betti Alveri lüürikuteekonna särav lähteteos, milles sügavalt
isikuomast rikastab loov suhtlemine maailmaluulega.
,,Tolmu ja tule" valmimise aegu ütles Alver, et ta otsib ,,uut vormi ja
lähenemisvõimalust ainele". Kümnendi lõppaastail teiseneski ta luule jätkuvalt.
Hakkasid köitma rahvaluule ja elava kõnekeele rikkused, samuti vanad tekstid ja
sõnaraamatud. Esikkogule tunnusliku pingsad kontrastid mahenesid ja luusesse
ilmus meeltega haaratava maailma pilte (,,Udus" , ,,Kõrgel aknal").
Luulekogu sai arvustuses elava ja enamjaolt kiitva vastuvõtu osaliseks.