2. Molekuli tasand Seetõttu on tema teekond aegruumis esitatav joonena 3. Aatomi tasand 4. Aatomisisene tasand (elektronid) (maailmajoon). String seevastu hõivab iga hetkel ruumis 5. Aatomisisene tasand (kvargid) 6. Stringid ühe joone. Tema teekond aegruumis on aga esitatav pinnana ehk maailmalehena. (Igat punkti sellisel maailmalehel iseloomustavad kaks suurust: aeg ja asukoht stringil.) Avatud stringi maailmaleht kujutab endast riba, mille ääred märgivad stringi otste liikumist aegruumis. Kinnise stringi maailmaleht on aga toru või silindri kujuline, lõik sellest torust on ring, see esitab stringi ühel ajahetkel. Seda, mida varem kujutati osakestena, kirjeldatakse stringiteoorias lainetena, mis on tekkinud stringi võnkumisest. Ühe osakese kiirgamine või neelamine teise poolt on stringiteooria järgi
(pilli-)keelt, kõõlust, kuid füüsika terminina jäetakse see tõlkimata.] Stringil võivad olla otsad lahti (nn avatud string) või omavahel ühendatud (nn kinnine string) näiteks lõik - avatud string või ringjoon - suletud string. Osake hõivab igal hetkel ühe ruumipunkti. Seetõttu on tema teekond aegruumis esitatav joonena (maailmajoon). String seevastu hõivab iga hetkel ruumis ühe joone. Tema teekond aegruumis on aga esitatav pinnana ehk maailmalehena. (Igat punkti sellisel maailmalehel iseloomustavad kaks suurust: aeg ja asukoht stringil.) Avatud stringi maailmaleht kujutab endast riba, mille ääred märgivad stringi otste liikumist aegruumis. Kinnise stringi maailmaleht on aga toru või silindri kujuline, lõik sellest torust on ring, see esitab stringi ühel ajahetkel. Kaks stringi võivad omavahel ühineda ja moodustada ühe stringi. Sama moodi võib üks string jaguneda kaheks eraldi stringiks.
osa (Greene, 2011). Erinevalt paljudest teistest teooriatest, ei vaatle stringiteooria osakesi kui fundamentaalstruktuuri aluseid, vaid käsitleb asju, mille ainsaks dimensiooniks on pikkus. Teooria järgi hõivab osake igal hetkel ruumis ühe ruumipunkti, mille tõttu on tema teekond aegruumis esitatav joonena ehk maailmajoonena. String hõivab igal ajahetkel ruumis ühe joone, mille teekonda aegruumis esitatakse pinnana ehk maailmalehena. Igat punkti sellisel maailmalehel iseloomustatakse vaid kahe suurusega: aeg ja asukoht stringil. Piltliku näitena võib tuua Päikse gravitatsioonilise mõju Maale. Stringiteoorias kujutatakse seda torukeste ehk stringide süsteemina, mis sarnaneb H-tähele. Kaks posti tähistavad sellisel juhul Päikest ning Maad, kriipsuke nende vahel tähendab gravitatsiooni osakesi. Stringiteooria töötab vaid juhul, kui oleks veel teisi dimensioone (Järv, 1992). Teadlaste arvates võivad lisadimensioonid
annaabi.ee 
