Luuleesitus
Su õrnim osa mus varjul,
mu ümber Su tugevaim.
Me oleme ükssama keha,
kus tantsivad hing ja vaim
Välja puhkame maailma väsimust
kindlusetuse piinast -
iga hommikut hoides kui esimest,
iga õhtut võttes kui viimast.
Kui oleme koos, siis oleme
Jumala juures,
aegade segases sahtlis
sobides teineteise
kui hõbelusikad,
hingates, hingamata;
kui oleme koos, siis oleme
kõiksus, kirgastus,
kaos.
Suhkur veel sulamata
maailmakulbis suures.
Ja ma armastan Sind, sest
ma armastan Sind.
Milleks kohtuda -
Sa oled minule õhk.
Kõikjal kohal.
Silm läheb sõlme
püüdest vaadelda ennast.
Enesesilmuse sipleb
mõnigi mõtleja vend.
Ära kõnele mööda õest,
ära vaata üle ka vennast:
hukkugu.
Haara ta käest;
teist hoides hoiad ka end.
Taevas tähti nagu kõrbes liiva,
ajus kujutlusi, unes und.
Taevas endaga võib kaasa viia,
kes on vaatamisse unustund.