Õiguse filosoofia loengukonspekt
civilis). Nii nagu üksikute inimeste kokkuleppest tekib riik, nii võib riikide vaheliste kokkulepete
alusel tekkida rahvaste või riikide ühendus. Erinevalt Machiavellist, Gr leidis, et rahvusvaheline
õigus (selle teooria) ei saa rajaneda rahvaste ja valitsejate egoismile, vaid peab juhinduma riikide
suhtlemise printsiipidest kogu maailma hõlmavas ühenduses (magna universitas). [16 saj.
koloniaalvallutuste ja maailmakaubanaduse mõjud õiguse teooriale.] Gr oli ususõdade vastane
ning kutsus üles üldisele usu- ja maailmavaatelisele sallivusele, mille raamimiseks ta sõnastas
neli printsiipi (vt allpool). Gr pidas kõige vanemaks ühiskonnakorralduseks vabariiki, mis vastab
kõige enam loomuliku seisundi normidele, seetõttu pidas ta nii päritavaid kui ka valitavaid
monarhiaid ajutiseks nähtuseks teel rahva võimu allikate juurde.