4. AMERIGO VESPUCCI Itaalia maadeuurija, kes käis kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga. Jõudis 15. saj. lõpus 16. saj. alguses Brasiilia rannikule. Uuris rannajoont pikalt. 1501. aastal ühines Vespucci portugallaste ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nad on leidnud uue mandri. Kirjas Firenzesse nimetas ta seda Uueks Maailmaks. Hiljem hakkas sakslane Martin Waldseemüller Lõuna Ameerika idaosa nimetama A.Vespucci järgi Ameerikaks. See nimi laienes kogu maailmajaole. 5. VASCO DA GAMA MEREREIS 1497.a juulis asus Vasco da Gama juhtimisel Lissabonist teele neljast laevast koosnev ekspaditsioon. 5 kuud hiljem sõideti ümber Aafrika lõunatipu. Araablasest teejuhiga jõuti 1498. a. Indiasse Malabari rannikule. Aasta pärast saabus, olles 2 laeva kaotanud, ta vürtsilaadungiga koju tagasi. Edasi suundusid portugallased Indoneesiasse Sunda ja Moluki saartele, kust vürtsid toimetati vahejaama (Goasse) ja sealt edasi Euroopasse
nõidusega. Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve. Mustast poolvääriskivist gagaadist e. pigisöest valmistatud ehted olid kuninganna Victoria ajal leina märgiks. Sellise moe lõi ta tahtmatult ise, sest oma meest leinates loobus ta säravatest ehetest. Eesti lipul sümboliseerib must värv kodumaa mulla ja rahvuskuue värvi. Ka olümpiarõngastel on oma sümboolne tähendus, seda tõlgendatakse nii, et iga rõngas vastab ühele maailmajaole, ning must tähistab seal Aafrikat. Must (niger) on surma ja allilma sümbol, see on Saatanat ja kurja toonitav värv. Sümboliseerides leina, haigust, eitust ja surma on must liturgiliseks värviks. Suurel Reedel - päeval, mil Kristus risti löödi. Maalikunstis sümboliseerib musta ja valge koosesinemine alandlikkust ja elu puhtust. Selles tähenduses kasutavad musta või musta ja valget oma mungarüü tunnusvärvina näiteks augustiinlased ja dominiiklased. Kristlikus
Kolumbuse põrm endiselt Santo Domingo katedraalis. Christoph Kolumbusest on tehtud kümneid pilte, millel pole just eriti palju ühiseid jooni, sest need kõik on maalitud pärast tema surma. Kaasaegsed on kirjeldanud Kolumbust kui suurt ja tugevat, punapäist ja sinisilmset meest. Poeg Fernando sõnade kohaselt läks Kolumbus juba kolmekümneselt halliks. Avastatud maad ei kanna Kolumbuse nime, tema järgi on nimetatud üksnes Kolumbia. Avastatud maailmajaole anti nimi teise meresõitja Amerigo Vespucci järgi. Kolumbus avastas Ameerika kuid ei teadnud seda; Vespucci ei avastanud Ameerikat, kuid mõistis esimesena, et tegemist on uue maailmajaoga. Kolumbuse monument Barcelonas püstitati 1888. aastal Sevillas toimunud maailmanäituse jaoks, mälestamaks kuulsa maadeavastaja Barcelona-visiiti. Konkursi võitis arhitekt Gaieta Buigasi projekt. Kolmeosaline ausammas koosneb kivist, rauast ja pronksist