Esimene maailmasõda
Belgia erapooletuse
rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.
Sõja algus tekitas kõigis sõtta astunud riikides ulatusliku vaimustuspuhangu.
Sõjavaimustus haaras kaasa ka seda seni vastustanud vasakpoolsed poliitikud.
Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ning olles veendunud, et
hiljemalt aastavahetuseks ollakse kosud tagasi. Puhkenud sõda laienes kiirelt Euroopa
piiridest väljapoole sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaas ja liitlased teistes
maailmajagused. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguaerv 34.
Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia.
Seevastu liitusid sõjategevusega mitmed seni liitudest väljaspool seisnud riigid.
23.augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud
saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktides Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja
käigule oli Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria- Ungari poolel 1914. aasta
novembris
annaabi.ee 
