Elu pärast surma erinevate religioonide pilgu läbi
" Surm ei
ole nendes religioonides midagi kurba ega lõplikku. Surm on ajutine olukord, justkui
vahepeatus ühest elust teise. Iga uus elu on võimalus õppida ja edasi liikuda. Lahkunule
korraldatakse põletusmatus, mille käigus inimese põhielemendid (tuli, tuul, vesi ja õhk)
naasevad igavesse ringlusesse. Uuestisündide ahelat kogetakse kannatusena. Hinduismis
arvatakse, et see ring lõpeb, kui inimese hing, atman, sulandub brahmaaniga,
maailmahingega. Pääsemine tähendabki, et enam pole halbade tegude põhjustatud karmat.
Buddha kirjutas surma kohta: ,,Elu on teekond. Surm on naasmine maa rüppe. Universum
on nagu võõrastemaja. Mööduvad aastad nagu tolmukübe" (Vairacchedika 32). Budistid
pürgivad elujanu lõpetamise ja selle tulemusel saavutatava nirvaana poole. Surm on karma
energia tulem, kus inimese põhielemendid ehk kandhad siirduvad uude kehasse (näiteks teise
inimesse) senikaua, kuni jätkub elujanu