ENSV kultuur
perioodi kõige uuenduslikumaks ja provokatiivsemaks autoriks Eesti fotograafias. Teine
STODOM'i autor, Kalju Suur (1928), saavutas kõrgendatud tähenduse omas ajas sootuks
teistsugusel viisil. Tegutsedes peamiselt "seltskonnafotograafina", kujundas ta oma lustakates
portreegaleriides ennekõike ENSV-aegse kultuuri-eliidi korporatiivset identiteeti. Tervikuna
võib öelda, et 1960.1970. aastatel vabanes foto mõnevõrra propaganda teenistusest --
ideoloogilise maailmaesituse kõrvale ilmus ridamisi erinevaid subjektiivseid nägemisviise.
Samas ei saa me aga väita, et fotograafia ja kino oleksid täielikult pööranud oma retoorilise
potentsiaali korrumpeerunud ühiskonna vastu.
1980. aastatel asendub hoogne modernism teatava dekadentslikkusega, mille märksõnadeks
võiksid olla "diskreetsus" stilistikas, rõhutatud juhuslikkus ja visuaalsete vastete otsimine
alateadvuslikele kaemustele. Oluliseks nihkeks, mis hakkas kujundama uusi autorihoiakuid
1990