Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostika
toidust. Ta kirjutab: "Oma magu nad puhastavad igas kuus kolm päeva järjest võttes
lahtistavaid vahendeid ja säilitavad tervist oksevahendite ning kliistritega."
Üleloomulikeks jõududeks olid kurjad vaimud, kes olid haige kehasse elama
asunud. Seetõttu kasutati empiirilisel teel saadud ravimeid paralleelselt maagiliste
rituaalidega. Ravim pidi olema võimalikult halva lõhna ja maitsega, mis kurjad
vaimud eemale peletaks.
Egiptuses valitses kujutlus neljast maailmaelemendist veest, maast, õhust ja
tulest. Seoses sellega tekkis õpetus neljast vedelikust, millest koosneb inimkeha ning
millest sõltub tema tervis ja haigus. Kõrvuti selle teooriaga tekkis õpetus pneumast
õhus leiduvast peamisest nähtamatust ja keerulisest ainest, mis sissehingamisel satub
kopsudesse, sealt südamesse ja mööda artereid voolab kogu kehasse laiali. Haiguse
korral muutusid vere ja pneuma omaduse. Nende kujutlustega oli määratud ka ravi.