Kõrvad kas puuduvad või on rudimentaarsed. Oletatavasti suudavad nad mõtte teel suhelda. Maavälise elu ajalugu Mütoloogias ja religioonis ei ole tehtud selget vahet tulnukate ja jumalate vahel. Seetõttu on raske rääkida varajastest uskumustest maavälise elu kohta. Kreeka filosoofias esines idee maailmade paljususest, eriti atomistidel, sealhulgas Epikurosel. Atomistide jumalad on füüsilise kehaga täiuslikud olendid, kes elavad maailmadevahelises ruumis ega ole huvitatud inimeste käekäigust. Aastal 1217 esitas Pariisi piiskop Étienne Tempier väite, et Jumal oleks võinud luua rohkem kui ühe maailma, kuigi me ilmutusest teame, et see nii ei ole. Kui tänu teleskoobi leiutamisele avastati, et Maa on vaid üks planeetidest, leiti, et ka teistel taevakehadel võib olla elu. Giordano Bruno väitis, et on lõpmata palju Päikesesüsteemi taolisi maailmu, ja nendes on ka elu. 17
Selline olevat nimelt prolepsis, mis inimestel jumalast on. Rahvahulgad aga ei jää prolepsis`e juurde, vaid seovad sellega kõiksuguseid meelevaldseid lisandusi jumalate sekkumise kohta inimeste ellu. Jumal aga ei saaks jääda häirimatu õndsuse seisundisse, kui tal tuleks inimeste asjadesse sekkuda. Seetõttu ta seda ka ei tee. Epikuros kirjeldab jumalaid kõige peenematest aatomitest koosnevate õndsate olenditena, kes elavad maailmadevahelises ruumis ja kellel puudub igasugune vajadus sekkuda inimeste ellu. Kuid see ei tähenda, nagu poleks jumalatel mingit rolli inimeste elus – nad kujutavad endast eetilist ideaali, s.t. sellise seisundi realiseeerumist, mille poole ka inimene püüdleb. 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 Teine hirmu põhjus on kartus surma ja hauataguse elu ning sealsete võimalike karistuste ees.
annaabi.ee 
