Populaarsuse kogumise skeem Suvi Kairi maakodus Suhe Riinaga Laulusõnade kirjutamine Uus kooliaasta, enesetõestus Uued sõbrad ja seiklused Kuulsuseks saamine Kodurahu taastamine Keskkooli edukas lõpetamine Noorukieas keskkooliõpilane Loominguline Tark Sügava mõttemaailmaga, "katkise" hingega Sõbralik Sihikindel Keskpärase välimusega Sportlik Aktiivne KREETE RIINA Johannese kaksikõde Imeilus Maailmaavastaja Sõbralik Suurte unistustega Sihikindel Tark Otsustusvõimeline Ilus Kohusetundlik Otsekohene Heasüdamlik Paigalpüsimatu SASA KAIRI Muusikaarmastaja Aktiivne Hea lauluhäälega Sõbralik Unustaja, hajameelne Ettenägelik Rikas Hoolitsev Lokkide, põselohkude,
koplisse pääsevaist vasikaist, J. Krossi debüütkogu "Söerikastaja" ja Ellen Niidu"Maa on täis leidmist", mis tõid kaasa kurioosse poleemika vabavärsi sobivusest nõukogude kirjandusse. Sel taustal tuli aastatel 19621967 kirjandusse uus, nn. kassetipõlvkond, mida nõnda nimetati pappkarpides mitmekaupa välja antud esikkogude järgi. Kassetipõlvkonna tuumiku moodustasid tänaseni täies loomejõus kirjanikud: esimestes luulekogudes lapsemeelne maailmaavastaja Paul-Eerik Rummo, ida usundeist ja loodusest inspiratsiooni saanud Jaan Kaplinski, rahvalik ja laulupärane, eelkõige aga isamaalik Hando Runnel, loodusluulega alustanud ja hilisem urbaniseerunud maastike kujutaja Viivi Luik, end kandilise maapoisina esitlenud Mats Traat ja I. Laabani kõrval teine järjekindel sürrealist Andres Ehin. Nende loomingus on tajutav sisuline avardumine ja vastuvõtlikkus maailmakultuurile, juurdumine
annaabi.ee 
