BREŽNEV JA STAGNATSIOON
Neid aastaid on hiljem hakatud
nimetama stagnatsiooniperioodiks.
1970. aastaste lõpul hakkas Breznevi tervislik seisund kiiresti halvenema, mistõttu
tegelik juhtimine riigis koondus Breznevi lähikondlaste kätte.
DISSIDENTLUS. Tagurlike jõudude tugevnemine kutsus esile vastureaktsiooni -
dissidentluse ehk teisitimõtlemise. Koostati ja levitati omaalgatuslikke väljaandeid, mis
paljastasid valitsevat reziimi. Väljapaistvamateks dissidentideks, kes ka
maailmaavalikkuse ees tuntuks said, olid kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja akadeemik
Andrei Sahharov.
Pärast Euroopa julgeoleku - ja koostöönõupidamise lõppaktile allakirjutamist
Helsingis hakati NSV Liidus moodustama nn. Helsingi gruppe jälgimaks inimõigustest
kinnipidamist. Valitsev reziim jätkas repressiivpoliitikat igasuguste teisitimõtlejate suhtes,
mis avaldus töölt vallandamise, asumisele või maalt väljasaatmise jms. karistuse näol.
Repressiivpoliitikat teostas KGB.