Inimene ja loodus keskaegses Euroopas
Looduses nähti jumaluse sümbolit ja kõiki ta ilminguid käsitati kui
allegoorilist materjali või moraaliõpetust.
Keskajal ei nähtud maailma vaheldusrikkust ega mitmetahulisust. Inimene otsustas selle üle
oma väikese piiratud maailma järgi. Välismaailmast tuli ainult juhuslik, tükatine ja ebausaldav
informatsioon. Kaupmeeste ja palverändurite jutustusi täiendati legendidega ja ilustati
fantaasiatega. Pealtnägijate ütlused segunesid vanade autoriteetide ütlustega. Selle aja
maailmaarusaam ühendas endas inimese ja looduse diferentseerimata vahekorda ning
samasugust ettekujutust maisest ja teispoolsest maailmast. Niisiis ei teinud inimene vahet oma
Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org
otsese kogemuse ja fantastiliste lugude vahel. Loodusnähtuste sümboolne tõlgendamine ja
nendest moraalijärelduste tuletamine oli talle olulisem. Iga nähtust võis erinevalt tõlgendada.
Loodus kui sümbolite maailm oli ammendamatu
annaabi.ee 
