Vana-kreeka skulptuur
Kreeklaste seni omane optimism andis maad ükskõiksusele ja skepsisele. See oli algul
iseloomulik ainult kõige enam arenenud linnriikidele. Muutunud meeleolud
väljendusid ka kunstis. Loomulikult ei langenud kunstnike loomingulised võimed,
kunsti areng jätkus ja 4. sajandit e.m.a. peetaks kreeka plastika teiseks õitseajaks, kuid
uus ajavaim vajutas sellele oma pitseri. 4. sajandi skulptuurides on kadunud rahu ja
senine tasakaal. Kujud on täis liikumist, käsitluslaad on maaililisem. Järjest rohkem
pöörati tähelepanu inimkeha formaalsele ilule, riietuse voltide peensusele jms. Kõik
muutus õrnemaks ja pehmemeaks. Kadus 5. sajandi mehine kindlus. Skulptorid
hakkasid aina enam kujutama naisi.
Praxiteles, Knidose Aphrodite
Eelmainitud Skopase loomingust on kõige tuntumad osa Halikarnassose mausoleumi
friisi reljeefe, mis kujutavad kreeklaste võitlusi amatsoonidega. Skopas kasutas