· Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas) · sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) · jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Maailameres on : Cl 55% , Na 30% , Mg 4% , Ca 1% , K 1% , Mn 9% Soolad kogunevad merevette peaiselt maismaalt , sest jää kannab kaasa aineid mis on lahustunud. Temperatuuri muutus Maapind soojeneb kiiremini kui meri, sest meri on pidevas ringluses ja seetõttu jahtub meri aeglasealt, kuna ta hoiab soojust kui juba soojenenud on. Termiline ekvaator Rannikutüübid: · Järskrannik (kulutus protsessid, laineenergia jõud on suur)
liigid. Umbes 60% bakteritest on metaboolselt aktiivsed. 1988 avastati ookeanist tsanobakterite perekond Prochlorococcus. Selle perekonna esindajad (le 30 liigi) on vga vikesed (0.5-0.7 .m) autotroofsed bakterid, kelle vahendusel toimub suur osa fotosnteesist oligotroofsetes tingimustes. Arvutuslikult on leitud jrgmised arvukuse ja liigirikkuse hinnangud: 1) maailmameres on kokku ca 1029 prokaroodi rakku, milledest 2/3 on bakterid ja 1/3 arhed. 2) summaarne bakteri liikide arv maailameres on viksem kui 2x106 liiki (mullas 4x106) 3) summaarne arhede liikide arv on maailmameres ca 20 000 4) summaarne jrvede bakteri liikide arv on <8000 5) keskmiselt on 1 ml merevees 160 bakteri liiki (mullas 6400-38 000) 10. Phjavesi Phjavesi on maakoore kivimite ja setete poorides, lhedes jm. thikutes olev vaba vesi, mis lasub vettpidaval kihil ja liigub raskusju mjul. P. moodustub sademetest ja pinnaveest. Iseloomulik on psiv temperatuur, vike orgaanilise aine kontsentratsioon.
annaabi.ee 
