Eesti asustus
Enamuses kuulusidki majad linnale ja aadlikkonnale. Linnakodanikel
oli maju vähe. 1810. aasta paiku kiirenes majade ehitamine ja suurenes
hoonestustihedus. Ajapikku laienes kivimajade ehitamine ka väljapoole linnamüüre,
mis 19. sajandi alguses veel keelatud oli.
Kapitalismi arengu üheks iseloomustavamaks näitajaks on linnarahvastiku juurdekasv.
7. Taluhooned ja -õued.
Taluehitus pälvis 30.ndatel professionaalsete arhitektide tähelepanu. Korraldati sobiva
maahoonestuse rajamiseks arhitektuurikonkursse. Otsiti uusi suundi taluarhitektuuris,
projekteeriti ka esimesed funktsionalistlikud taluhooned. Seoses piimakarjakasvatuse
levikuga ehitati meiereisid ja suuri lautu ja küüne. Propageeriti saviehitust kui kiiret ja
odavat ehitusviisi. Viidi läbi kodukaunistuskampaaniaid, propageeriti haljastuse,
alleede ja hekkide rajamist.
8. Mõisad ja mõisapargid nende kujunemine, ulatuvus ja ilme erinevatel sajanditel (17.
20. saj).
annaabi.ee 
