Karula rahvuspark
Endistele niitudele on rajatud
metsakultuure, osa neist on võsastunud, osa kasutatakse endiselt heina- või karjamaana.
Suhteliselt rohkem on säilinud niiskeid pärisaruniite, sooniite ja soostunud niite, kuid endised
ulatuslikud sooheinamaad on muutunud madalsoometsadeks.
Fragmentidena leidub ka nõmmeniite. Ähijärve idakaldal on taastatud puisniit. Mustajõe
luhal Jõepera piiranguvööndis on ainus rahvuspargis asuv lamminiit.
Niite ohustavad maahoolduse puudumise tagajärjel tekkiv võsastumine ja taimkatte liigilised
muutused, väetamine, üleskündmine, veereziimi muutused ja vähene looduskaitseline
teadlikkus kohalike elanike hulgas. Niitude säilimiseks on vaja tagada tähtsamate niitude
hooldamine ning kohalike elanike koolitamine.
Metsad
Karula rahvuspargi metsades on eristatavad kolm piirkonda:
1. Põhjapoolne madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond. See on ühtne metsamassiiv, kus
annaabi.ee 
