Herilane
Nüüd on see
soojalembene lõunapoolne putukas jõudnud juba Tartu lähistele Kärevere kanti, aga võib-
olla ka mujale.
Teine rühm herilasi ehitab oma pesad maa õõnsustesse, näiteks väikese närilise urgu.
Sedamööda, kuidas paberist pesa mõõtmed suurenevad, laiendatakse tühemikku sealt
pinnast välja kaevates, nii et suve lõpul võib pesa ise olla priske kapsa suurune ja
paikneda sellele vastava suurusega koopas. Seda rühma nimetame maaherilasteks, siia
kuuluvad kaks väga tavalist ja suve lõpul tihti tüütut liiki: liht-maaherilane ja täpik-
maaherilane. Kolmas ruske maaherilane teeb tagasihoidlikke väikesi pesi ning inimesi
tavaliselt ei tüüta.
Mõlemas rühmas, maa kohal ja all elavate liikide hulgas, tuleb ette ka erandeid. Vapsikut
on nähtud pesitsemas kompostihunnikus ja tõenäoliselt mingis maa-aluses õõnsuses
rannavallis. Täpik-maaherilase pesa on nähtud viie meetri kõrgusel tellisseinal,
annaabi.ee 
