Ajaloo konspekt - muinasaeg Eestis
asupaika teatud piirkonnas vastavalt loodusoludele). Peamised jahiloomad olid põder ja
kobras.
Umbes 6500 aasta paiku eKr algas asustusalade laienemine: liiguti elama ka juba mereranda.
Arvatakse, et sel ajal muutus Läänemere soolasus ning tulid uued loomad hülged, seega
tekkis hülgeküttimine. Toimus saarte asustamine algselt ajutised hülgeküttide asulad, hiljem
muutusid need paikseteks. Sesoonsete külade asemel aastaringsed külad.
Mesoliitikumis kasutati maahaudasid: hauad kaevati maa sisse. Matusepaiku pole Eestist
leitud, kuid Lätist on leitud suur kalmistu. Laip on maetud selili, väljasirutatud asendis. On
leitud ka hauapanuseid tööriistu ja ehisripatseid. Hauad asulatest kaugemal.
5000 eKr arvatakse olevat savinõude ilmumise algusaastad. Need on koonusekujulised ja
rohmakad kuna potiketra polnud ning need tehti käsitsi. Materjalilt olid rohkem savisegust kui
puhtast savist. Ornamentikat nende juures eriti ei kasutatud
annaabi.ee 
