Rehielamu referaat
Väiksemad
kõrvalruumid olid koda, sahver ja aganik. Rehemaja oli elamu, mis täitis ühtlasi mitut
majandusotstarvet: viljakuivatamine ja- peksmine, loomade hoidmine (seal valmistati ka enamus
talu tarbevarast). Taluõuel asus kindlasti kooguga kaev. Talu ümbritsev maa jagunes karja-, heina-
ja põllumaaks, lisaks sellele kuulus talule ka mets.
Rehielamu hakkas kujunema I aastatuhendel üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, mille II
aastatuhende algul seos maaharime arenguga lisandus rehealune. 17.sajandil on esimest korda
mainitud kambreid, mis 19.sajandik olid olemas peaaegu kõigil rehemajadel. Need olid aga veel
küttekoldeta ruumid, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina.
Rehetoal oli 3 ust- rehealusesse, kambrisse ja esiküljel õue viiv uks. Vahel viimane puudus
ja rehetuppa käidi läbi rehealuse. Uksed tehti madalad, et soe kaotsi ei läheks. Lõuna-Eestis oli
rehetoas suur raudkivist suitsuahi
annaabi.ee 
