Muinasaeg (Eesti)
1030 tegi
Jaroslav Tark eestlaste vastu sõjakäigu ja rajas Tartusse tugipunkti ristides selle Jurjeviks.
1054 sõjakäigul said venelased aga lüüa. 1030-1061 olid väga tähelepanuväärsed kogu
Eesti ajaloos: nurjati venelaste vallutuskatse, eestlased muutusid tugevamaks ja
organiseerutumaks, et kaitsta oma vabadust.
Eestlased muinasaja lõpul
Rahvaarv tõusis jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt
150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maahaimine, mis oma aja kohta oli üsna kõrgel
tasemel. Maa suurust arvestati adramaades, milleks nimetati sellise suurusega põllumaad,
mida suudeti harida ühe adraga. Tuli ka kolmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili,
teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Tegeldi ka loomapidamisega: veised, hobused,
lambad, kutsed, sead, kanad. Toitu hangiti küttimisega ja kalapüügiga ja metsamesingus.
Käsitööga tekkisid rauatootmiskeskused ja meistrid. Relvaseppade toodang: head relvad,
annaabi.ee 
