eluga läheme. Seda mõjutavad nii sõbrad, perekond, ühiskond, huvialad ning sisemine moraal ja eetikatase. Mõni tahab saada kosmonaudiks, teine tuletõrjujaks, kolmandat paelub müügimehe amet, kuid mina soovin saada ämmaemandaks. Miks? Sellele küsimusele on tegelikult raske vastata, sest vastus peitub üldises maailmavaates. Mulle oli alati huvitav, kuidas toimub lapse sünnituse protsess. Mulle on see alati tundunud maagilisena. Aga ma kunagi ei mõelnud tõsiselt ämmaemanda elukutsele. Minu meelest on ämmaemanda elukutse midagi rohkem, kui lihtsalt sünnitusabi. Ämmaemand on tavaliselt esimene ja peamine kontaktisik naise raseduse ja sünnituse ajal. Samuti ämmaemandal on ka oluline roll varases postnataalses perioodis. Ta annab hädavajalikke nõuandeid, hindab naise üldseisundi, moraalselt toetab jne. Ma tahan saada ämmaemandaks, sest ma usun, et see eluktse ühendab endas füüsilist ning vaimset tööd
lääne analoogidega, „Mootorratturhiired Marsilt” muutusid minu eakaaslaste kangelasteks. Igaõhtuseks meelelahutuseks sai välismaine actionfilm ning ihaldusväärseimaks leluks poisiklutile legokonstruktur, asendades puust mänguklotse, mis olid juba ammu luitunud värvusega. Üks hetk saabus interneti võidukäik, mis muutus ruttu elu loomupäraseks osaks, mille tõttu hakati maad ka E- stoniaks kutsuma. Teiselt poolt meenub, kuidas 1990ndate keskel näis välismaa sama maagilisena kui jõuluvana, kõik kibelesid sinna ning sealviibijat saatis koheselt kosmopoliidi kuulsus. Aastal 2009 tundub mulle isiklikult, et välismaa lähetusi, õppereise võetakse tihtilugu tüütuna näiva toiminguna, kuna peab kodust eemal olema. Kodu väärtustatakse üha rohkem. Reisimine ei ole ammu enam ainult priviligeeritutele, keegi ei takista meid oma eluga tegemast, mida iganes soovime. Ainult üks asjaolu teeb mind murelikuks, mis võib peapeale pöörata Eesti senise arengu
Suur erinevus tegelikus olukorras – talupoegade tegelik uskumus ei võrdunud sellega, mida õpetatud mehed Euroopas oma kirjatükkides üles tähendasid. 16,17 saj paganlikena kujutatud pühakohad tegelikult tolleaegsed kabelid. Riia kriitika, samas ei tähendanud, et kohad olid paganlikud, vaid kohalike vaimulike sissetulekuallikad. Teada ka kohad,mis on olulised rahvauskumusele. Kindlale pühakule, tavaliselt seotud igapäevaeluga. Pühakutel spetsiifikad. Kui religiooni mõistetakse maagilisena, pole see siiski vastandus ristiusuga. Kerjusordud – oluline roll ristiusu levitamisel. Sant – Sanctus (püha). Seotud kerjusmunlusega. Kihelkonna vaimulikud ei osanud kohalikku keelt, seetõttu kerjusordudes ka palju kohalikku rahvast. Jutlustamiseks vajalik keeleoskus. Ladinakeelne jutlus sõnamulin, arusaadav vaid ülikoolides. Arheoloogid – Eesti erinevad piirkonnad aktsepteerisid ristiusku erineval ajal. Üleminek kristlusele matustele Põhja- ja Lääne Eestis kiirem (M. Mägi)
annaabi.ee 
