Kütuste mineraalosa moodustavad savimineraalid, karbonaadid, kvarts, püriidid (väävliühendid), sulfaadid, fosfaadid jms. Vesi jaguneb väliseks (eraldub kütuste kuivatamisel), sisemiseks (eraldub kuumutamisel üle 100°C) ja keemiliselt seotuks (eraldub ainult 500...550°C juures). Kütuse välise ja sisemise vee sisaldus mõjutab suuresti näiteks küttepuidu ja turba kütteväärtust. Nafta koostis Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis esineb koos põlevate maagaasidega. Olenevalt leiukohast on nafta värvuselt helekollane kuni must. Tihedus naftal võib olla vahemikus 750...1030 kg/m³ ja kütteväärtus 43,7...46,2 MJ/kg. Nafta oma olekult võib olla väga erineva viskoossusega ja osades leiukohtades isegi tahke. Mida suurem on nafta viskoossus, seda keerulisem on kaevandamine. Tahket naftat tuleb enne kuumutada ülekuumendatud auruga ja alles seejärel saab seda maapõuest välja pumbata. Toornaftas võib olla kuni 4% lahustunud gaase, 0,5..
veesisaldus võib olla sõltuvalt kuivamisest 20....40% ja tuhasisaldus 0,3 ...1,0%. Kütteturba veesisaldus võib olla 10...50% ja tuhasisaldus 1...20%. Põlevkivil on veesisaldus 10...20% ja tuhasisaldus 40...80%. Kivisöel on veesisaldus 5...10% ja tuhasisaldus 2...30%. Diislikütuses on veesisaldus 0...1% ja tuhasisaldus 0,01...0,08%. Bensiinil vee- ja tuhasisaldus puudub. Nafta koostis ja kasutamine Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis esineb koos põlevate maagaasidega. Olenevalt leiukohast on nafta värvuselt helekollane kuni must. Tihedus naftal võib olla vahemikus 750...1030 kg/m³ ja kütteväärtus 43,7...46,2 MJ/kg. Nafta oma olekult võib olla väga erineva viskoossusega ja osades leiukohtades isegi tahke. Mida suurem on nafta viskoossus, seda keerulisem on kaevandamine. Tahket naftat tuleb enne kuumutada ülekuumendatud auruga ja alles seejärel saab seda maapõuest välja pumbata. Toornaftas võib olla kuni 4% lahustunud gaase, 0,5...
veesisaldus võib olla sõltuvalt kuivamisest 20....40% ja tuhasisaldus 0,3 ...1,0%. Kütteturba veesisaldus võib olla 10...50% ja tuhasisaldus 1...20%. Põlevkivil on veesisaldus 10...20% ja tuhasisaldus 40...80%. Kivisöel on veesisaldus 5...10% ja tuhasisaldus 2...30%. Diislikütuses on veesisaldus 0...1% ja tuhasisaldus 0,01...0,08%. Bensiinil vee- ja tuhasisaldus puudub. Nafta koostis ja kasutamine Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis esineb koos põlevate maagaasidega. Olenevalt leiukohast on nafta värvuselt helekollane kuni must. Tihedus naftal võib olla vahemikus 750...1030 kg/m³ ja kütteväärtus 43,7...46,2 MJ/kg. Nafta oma olekult võib olla väga erineva viskoossusega ja osades leiukohtades isegi tahke. Mida suurem on nafta viskoossus, seda keerulisem on kaevandamine. Tahket naftat tuleb enne kuumutada ülekuumendatud auruga ja alles seejärel saab seda maapõuest välja pumbata. Toornaftas võib olla kuni 4% lahustunud gaase, 0,5...