Eesti majandusolud 1920.-1930.aastatel
1923.a. teisel poolel muutus Eesti majandus olukord kriitiliseks. Eesti Pank oli laenanud
üle oma tegelike võimaluste. Valitsuse soovitusel alustas Eesti Pank kullatagavarade
realiseeimist. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse.
Maareform.
Asutava Kogu 10.oktoobril 1919.a. vastu võetud Maaseadusele riigistati mõisnikele
kuuluvad maavaldused.
Loodi 56 000 asundustalu. Kadusid maal teravad sotsiaalsed vastuolud. Palgatööliste
osakaal maaelanikonnas langes.
Maal kerkisid uued elumajad,laudad,kõrvalhooned ning rajati terveid uusi külasid.
Esialgseid raskusi aitas ületada 1921.a. väga hea saak.
Uus majanduspoliitika.
1924.a. kevadel kuulutati välja uus majanduspoliitika, see tähendas riigi maksebilansi
tasakaalustamist. Esmatähtsaks majandusharuks muutus põllumajandus. Kümnendi teist
poolt võib käsitleda kui normaalse majandusliku õitesengu aastaid.