Vasalli ja senjööri kohustused: vasall pidi osa võtma teatud arvu ratsa ja jalaväelastega senjööri sõjakäikudest ja senjööri kohtuistungitest, andma rahalist abi; senjöör kohustus kaitsma vasalli, tema maadvaldust ja vara. Rendihärrus ja mõisahärrus: rendihärrus - kogu feodaali maa jagatud talupoegadele, kes maksid renti, kindla määraga koormised; maad ei saanud vabalt osta, müüa ega pantida, puudus
koosnes maavaldustest ning seal olevatest talupoegadest või muust varast (kindlus, linn).Läänisuhted vormistati vasalli ja senjööri kokkuleppega ehk investituuriga(vasallilepinguga), mis Lääne-Euroopas kinnitati erilise kombetalituse ja truudusvande andmisega senjöörile. Vasallilepinguga kohustati vasallil osa võtma teatud arvu ratsa ja jalaväelastega senjööri sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtuistungitest, andma rahalist abi jms. Senjöör kohustus kaitsma vasalli, tema maadvaldust ja vara. Sellises ühiskonnas olid kõik seisused omavahel tihedalt seotud ning olid sõltuvad alluvuses olevate inimste tööst. Järelikult üks ei oleks saanud ilma teiseta mitte kuidagi hakkama. Seisus, mis kujunes paralellseslt feodaalsuhetega oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed nn vabadhärrad., keda sidusid vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlite hulka kuulusid kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid ning alamaadlisse
annaabi.ee 
