I EESTI AJALUGU konspekt
Kaubandus ja meresõit jäeti sakslaste ajada. Eriti valus oli see Põhja-, Lääne- ja Saare rahvale.
Põlluharimise viisid ja tööriistad jäeti endiseks.
Kehtestati koormised hinnus (naturaalmaks) ja kiriku kümnis. Lisaks pidid talupojad ülal pidama
kohalikke preestreid. Kui talupoeg jäi võlgu, piirati tema isiklikku vabadust ja pandi talle
võlakohustus. Mõisate rajamisega kaasnes teotöö kohustus.
Lääniaadel
Sõjas osalemise eest anti maatükke ehk lääne. Niimoodi maadsaanuid nimetati läänimeesteks. Nii
kujunes välja kohalik aadel. Ainult ordu läänistas maid vähe, kuna ei vajanud sõjaliselt lisaabijõude.
Tähtsamad suguvõsad aga haarasid endale mujal rohkem maid. Hakati rajama püsivaid mõisaid.
Eesti muinassaegne ülikkond hääbus.
Linnad
Mõned linnalised asulad olid olemas enne sakslaste sissetungi. Linnadeks kujunesid kaubateedel
asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. Saksamaalt kutsuti ehitajaid ja
annaabi.ee 
