Georg Lurich
Vabamaadluses ühe
vilunud ameeriklasega maadeldes vigastas ta kord kätt. Lurichi vigastust uurinud arstid
väitsid, et võtab vähemalt aasta enne kui Lurich on taas vormis.1917 aasta märtsis lahkusid
Lurich koos Abergi ja Tigasega Ameerikast. Nad sõitsid üle Vaikse Ookeani ja seejärel läbi
Jaapani Venemaale. Suvel osalesid Lurich ja Aberg juba Petrogradi maadlustsempionaatidel,
sügisel olid nad taas sünnimaal. Üle mitme aasta ning seekord viimset korda.
Viimane maadlustsempionaat Tallinnas, jäi Saksa vägede lähenedes pooleli. Kiirustades
lahkusid Lurich ja Aberg 1918.aasta veebruaris Tallinnast Petrogradi. Mõne aja pärast
siirdusid Lurich ja Aberg Lõuna-Venemaale, kus nad kodusõja keerises sattusid lõpuks
Armaviri linna Põhja Kaukaasias. 1920.aasta 22. jaanuaril suri Georg seal süüfilisse. Paar
nädalat hiljem järgnes talle ka tema õpilane, võistlus kaaslane ja sõber Aleksander Aberg. Nad
maeti ühte hauda. Nii lõppes Georg Lurichi tähelend tema 44