Georg Lurich
Treeningutel harjutas ta ka edaspidi raskuste
tõstmist, kuid mitte enam eesmärgiga püstitada rekordeid. Sel ajal olevat tema tõsterekordite
arv ulatunud juba kolme tosinani (36).
1912. aasta sügisel sõitis Lurich koos oma parima õpilase Aleksander Abergiga Põhja-
Ameerika Ühendriikidesse, et seal vabamaadluses jõudu proovida.
Pärast mõnenädalast tutvumist ameerika vabamaadluse (catch as catch can) tehnikaga võitis
Lurich veenvalt sealseid maadluskuulsusi. Ainus, kellele ta kaotas, oli vabamaadluse
maailmameister Frank Gotch. Võrreldes Lurichi ja Gotchi võite teiste maadlustuusade üle pidi
olema vastamisi kaks enam-vähem võrdvõimelist maadlejat. Suur oli üllatus, kui Lurich
võrdlemisi kiiresti kaotas. Ta maadelnud hästi, kuid millegipärast ärritatult, olnud hajameelne.
Kolmel korral pääsenud ta Gotchi selja taha ja omanud seega kindlaid võidusansse, kuid
jätnud need kasutamata. Igatahes peagi revanseeris Lurich selle kaotuse. 1917