Olümpiamängud Vana-Kreekas
Uhkeimad mängud toimusid 476.a. e.m.a, kui austati
Salamise merelahingu võitnud juhti Themistoklest.
Alates 5.saj. keskpaigast e.m.a muutus mängude olulisus ja kontseptsioon, mille tõttu toimus
olümpiarahu rikkumine ja Olümpiat käidi pidevalt rüüstamas. Linnriigid hakkasid sisse tooma
võõrsportlaseid, kes ei olnud alati ausad ja rikkusid mängureegleid. Publikut ei huvitanud enam
kõrgetasemelised spordisaavutused, vaid sooviti näha rohkem verisemaid alasi nagu maadluseid
ja rusikavõitlust. Aleksander Suur üritas tõsta mängude olulisust, püüdes näidata kolooniariikides
kreeklaste kehalist ja sportliku valmisolekut.
Peale seda, kui Rooma alistas Kreeka, said olümpiamängudel osaleda ka Rooma kodanikud.
Kuna roomlaste kehaline võimekus polnud nii hea kui kreeklastel, siis roomlased muutsid
mängud naljaks ja isegi keisrid hakkasid mängudest osa võtma, kus nad alati võitsid. Viimased
mängud toimusid 393 a. p.m
annaabi.ee 
