Paarküm m end aastat hilje m maalis Michelangelo sa ma kabeli seni tühjaks jäänud idaseinale ,,Viimse kohtupäeva" stseeni, mille rahututes j õulistes vor mides on juba aimata lähenevat barokki. Michelangelo skulptoriloo mus avaldub ka tema maalides ini mesed neil on lausa käegakatsutavalt plastilised, vor m huvitab kunstnikku rohke m kui v ärv. Te ma tahvel maalidest võiks veel ni m etada tondot (tondo ümarfor maadis maal). Michelangelo on tegutsenud ka arhitektina. Tuntui m te ma ni me ga seotud ehitis on Peetri kirik Roo mas. Raffael- Raffael kujutab har moonilisi, terviklikke ini mesi rahulikus ümbruses. Paavsti usalduse võitnud Raffaelile anti ülesandeks kaunistada seinamaalidega. Vatikani lossi kol m peoruumi ehk stanza`t. Neist kuulsai m on filosoofia ülistamisele pühendatud ,,Ateena kool". Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon