tätoveeringutega. Jaapanis pidi tätoveering kaitsma madude ja draakonite eest. Samuti pidi tätoveering eemale peletama kalad ja veelinnud kui jaapani mees sukeldus vette koorikloomi püüdma. Nn. Kofuni perioodil (300-600 a. m.a.j.) kaotasid tätoveeringud Jaapanis senise tähenduse ja tätoveerimine määrati karistuseks kuritegude eest. Ka tänapäeval seostatakse Jaapanis tätoveeringuid peamiselt maffia, kurjategijate ja alama rahvaga. 1.2. Euroopa Euroopas levis tätoveerimine koos maadeuurimise arenguga. XVIII sajandi lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani avastusretkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai, kes lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid, et nood hakkasid endalegi nõudma mõnd väikest diskreetset kehakaunistust. Omnaid peeti ühtaegu üllaks metslaseks ja Londoni esimeseks värdeksponaadiks. Ehkki Põhja-Ameerikas kandsid tätoveeringuid põliselanikud indiaanlased, pidasid uusasukad seda siiski ka ülemkihi tunnuseks. 1.3. Materjal
ja mille eest. 1960-70-ndatel hakati tätoveerimist seostama hipiliikumisega. Nüüdseks ei sokeeri tätoveering enam kedagi, kuid siiski on see kunst säilitanud oma salapära. Uskumused Kofuni perioodil (300600 a.) kaotasid tätoveeringud Jaapanis senise tähenduse ja tätoveerimine määrati karistuseks kuritegude eest. Praegugi seostatakse Jaapanis tätoveeringuid maffia ja kurjategijatega. Euroopasse jõudis tätoveerimine maadeuurimise aegu. 18. saj. lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani retkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai. Polüneeslane lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid, et nood hakkasid endalegi nõudma tätoveeringut. Tätoveeringut omasid ka sellised ajaloolised isikud nagu: kuningas Georg V, Rootsi kuningas Oscar ja ka Winston Churchilli ema. Tätoveering oli sajandeid ülikulukas lõbu, mida tavainimene endale lubada ei saanud.
annaabi.ee 
