"maadekopenseerimisega" - 1 õppematerjal

Eesti uusima aja ajalugu

aastal kasutama nn kuldkrooni, sisemaal käibis Eesti mark, see osa rahast, mis oli kulla kattega tagatud. Õige pea tekkis taoliste vapustuste vältimiseks mõte, et tuleb võtta välislaen, sest Eesti ei tule oma abidega välja. Briti pankurid soovitasid taotleda laenu Rahvasteliidu vahendusel. Inglise pank saatis Eesti panka nõustama oma voliniku ja seati mitmed tingimused, mis Eestil tuleb täita, enne kui ta saab laenuküpseks. Tuli lahendada seoses mõisnike maadekopenseerimisega, Briti võlg fundeeritud..., pärast seda loeti Eesti laenukõlbuliseks ja saadi 1,3 mln naelsterlingut laenu. 1. jaanuarist 1928 muutus maksevahendiks kroon ja sent - 1 kroon vastas 100 margale, kroonil olemas kindel kullakate. Sellest saadust laenust 1 mln naela läks eesti krooni katteks, ülejäänud laenus kulutati pangareformiks - Eesti pank muutus riigipangaks, loobus kõikidest kommertsoperatsioonides, kõik