Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused
okt 1919), selle eripära ja miinus
10. oktoobril 1919. a. võttis Asutav Kogu vastu Maaseaduse. Alustati maade väljajagamist uute
talukohtade loomiseks.
Enne maareformi oli:
· suurpõllumajandus mõisate ja
· väikepõllumajandus talude näol.
Pärast maareformi kujundati põllumajandus ümber talumajandussüsteemile.
Võõrandatud maade jaotust üksikute maaomandusvormide alusel kajastab järgmine tabel.
Eesti maareformi eesmärgiks oli elujõuliste peretöötalundite kujunemine. Eesti maaareformi
eripäraks oli, et ei püütud määrata väljaantavate talude hulka ega suurust, mida püüdsid teha kõik
teised Euroopa Esimese maailamsõja järgsed maareformid. Miinuseks oli aga see, et taludele ei
antud koos maaga metsa. Maareformi tulemusel sai eesti rahvas taas maa pärisperemeheks.
Maareformiga rajati uusi ja soodustati vanade talude arengut.
Talumajanduse areng Eesti Vabariigis (1918-1940)
Talumajandus arenes Eesti Vabariigi ajal jõudsalt Eesti Riigi aktiivsel eestvedamisel. Eriti
annaabi.ee 
