Keskaeg - kirik
ordust lahkuda ning abielluda. Begiinide ordul oli ka väiksearvuline ja vähetähtis
meesharu, keda nimetati begardideks.
Kollegiaatkirikud on kirikud, kus kaanonite kolleegium ( mittekloosterlik ja
ilmikvaimulike kogukond) igapäevaselt linnapea või dekaani kodus jumalateenistust
läbi viib. Oma valitsemise ja religioossete tavade poolest meenutavad kollegiaatkirikud
katedraale, aga seal pole piiskoppi ega piiskopikohustusi. Neid toetati kohati üpris
ulatuslike maaaladega, kas siis kirikute poolt või benefiitside näol.
P. Birgitta ordu - 1346. aastal rajas Püha Birgita Püha Birgitta Ordu. Ta oli rootsi
aadlidaam, kes lõi oma kloostri. Püha Birgitta ühendas munkade ja nunnade kloostreid,
kes jagasid ühte kirikut. Birgitta ordus töötasid mungad kaplanitena ja nunnad
abtsissidena. Nunnad juhtisid munki Birgitta ordus.
Kerjusordud
13. sajandi alguses, üleminekul kõrkeskajal hiliskeskajale, algass munkluse ajaloos taas
uus ajastu