Puudujäägid ja vead k6rvaldatakse, nagu ikka, teadusliku kriitika käigus. Vidal de la Blache aga p6hjendas inimtegevuste käsitlemist geograafias, olenegu need tegevused loodusest v6i mitte, nende m6juga elulaadile kitsamas mõttes. Niisiis ei vajanud ta enam keskkonnadeterminismi ja asendaski selle uue arusaamaga looduse ning inimtegevuse vahekorrast, mida hiljem hakati nimetama possibilismiks. Vidaliga sarnaselt, ent siiski m6nev6rra kitsamalt m6istis inimgeograafiat USA geograaf Carl Sauer .Seevastu huvitus Sauer vägagi ajaloolis-geograafilisest materjalist -on ju kultuurmaastiku kujunemine tema järgi ise ajaloolise haardega protsess, pealegi v6ib vanades kultuurmaastikes leida jälgi kauge mineviku kultuuriprotsessidest ja sellepärast oli Saueri kultuurigeograafias tarvis kaugele ajalukku tagasi vaadata. Richard Hartshorne'i (1899-1992). Tema 1939. aastal ilmunud "Geograafia olemus" ("The
nikku ja vesinikku. Need keemilised elemen- Missugused ained on organismide koostises? did kuuluvad koigi orgaaniliste rihendite koos- =si on hea I Organismides on k6ige enam anorgaanilisi .",ustunud tisse. M6nev6rra vdhem on rakkudes ldmmas- aineid. Nende sisaldus on enamasti tile 80%. .alevad pa tikku, fosforit ja v;ieivlit, sest need esinevad pea- Anorgaaniliste ainete p6hiosa moodustab vesi. .-.,ktsioonici miselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. K6ik Enamiku organismide veesisaldus jdeib vahe- ...' 16pp-pro kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad mikku 70...95"/o, kuid niiiteks m6nede meduu- :gaaniliste,