Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte
ära ka selle universaaltunnuse olemuse, mis eristab üldgeograafilisi regioone üksteisest.
Niisugune tunnus on Vidal de la Blache'i arvates elulaad (genre de vie). Geograafi ülesanne
regiooni kirjeldamisel ongi avada sealsete inimeste elulaad, nii hästi kui ta seda oskab.
Puudujäägid ja vead k6rvaldatakse, nagu ikka,
teadusliku kriitika käigus. Vidal de la Blache aga p6hjendas inimtegevuste käsitlemist
geograafias, olenegu need tegevused loodusest v6i mitte, nende m6juga elulaadile kitsamas
mõttes. Niisiis ei vajanud ta enam keskkonnadeterminismi ja asendaski selle uue arusaamaga
looduse ning inimtegevuse vahekorrast, mida hiljem hakati nimetama possibilismiks.
Vidaliga sarnaselt, ent siiski m6nev6rra kitsamalt m6istis inimgeograafiat USA geograaf Carl
Sauer .Seevastu huvitus Sauer vägagi ajaloolis-geograafilisest materjalist -on ju
kultuurmaastiku kujunemine tema järgi ise ajaloolise haardega protsess, pealegi v6ib vanades
annaabi.ee 
