Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte
pisikesi alarnregioone, mis isegi kokku katavad vaid väikese osa Maast, kuid v6ib ka
üldjoontes kirjeldada sume pindalaga ülemregioone v6i isegi kogu Maad k6rgeimat jargu
ülemregioonina;
f) regioonide eristamisel ja piiritlemisel lahtutakse klassifitseerimise metodoloogiast ja
kasutatakse fonnaalseid klassifitseerimismeetodeid, kuid et need olid tollal v6rdlemisi vähe
välja arendatud, tuleb toetuda maksimaalselt geograafi kogemusele, taibule ja tervele
m6istusele. Regionaliseerimise tulemus kuulub kritiseerimisele ja parandamisele. Et kriitika
oleks asjalik, tuleb teadustoos tingimata p6hjendada, miks on eristatud just need regioonid
niisugustes piirides.
4. T6elist huvi pakuvad vaid üldgeograafilised regioonid. Osageograafilised regioonid,
naiteks kliima-v6i tööstusregioonid ei sisalda kogu vastastikm6jude p6imikut ja pole
selleparast geograafia objektiks.
5. Looduse ja inimeste vahekorda m6isteti kaheti. Varasem, ritterlikratzellikus voolus aga